Liangi kutsutakse ida Veneetsiaks

Lijiang – lummav loodus ja vähemusrahvused Kui Yuan'i dünastia (1279-1386) keiser Kublai-kaan kõnealuse ala Hiinale vallutas, arenes Lijiang kiiresti ning kujunes piirkonna kultuuri ja õppimise keskuseks. 2400 meetri kõrgusele küündival linnal on olnud tähtis roll kaubanduslikul läbikäimisel India, Tiibeti ja muude ümbritsevate riikidega.

Ainulaadne arhitektuur.

Lijiang'i vanalinna ümber ei ole erandlikult müüri. Sellel on huvitav põhjendus. Linna valitses 500 aastat Mu nimeline perekond. Kui „Mu“ kirjamärk panna ristküliku sisse, moodustub kirjamärk „Kun“ ,mis tähendab blokaadi või probleemi. Seega oleks müüri ehitamine tähendanud iseenda lõksu seadmist. Sellest johtuvalt otsustas pere linna ümber müüri mitte ehitada. Vanalinn kujutab endast vähemuskultuuride arhitektuuriaaret. Naxi rahva ehitistes ühinevad nende ja muude vähemusrahvaste, nagu baide ja tiibetlaste mõjud. Naxide ehitised on uhkete nikerdustega kaunistatud. Eeskätt uksed, aknad ja katusepiirded on dekoorirohked. Aedades kohtab palju sooja vööndi eksootilisi taimi ning puid.
Ehitiste paigutus tekitab sisehoove, mida ümbritsevates majades elas mitu põlvkonda tihedasti koos. Ruumid jagunevad ea ja postisooni järgi. Majade materjaliks on puit ja tellis. Hoonete vahel olevad põiktänavad on labürinti meenutavalt kitsad ja linna jagavad Lijinag'i jõe suuremad ja väiksemad kanalid. Iga maja näib olevat ühenduses ühe või enama kanaliga. Linnas on ligi 350 silda, millest osa pärinevad Ming'i ja Qing'i dünastiate ajalt. See, et vesi on kõikjal, loob linna ainulaadse meelolu. Lijing'i teataksegi ka nime „Ida Veneetsia“ järgi.

Jadeallika park ja templid.

Elefenttimäe jalamil, linna põhja poolel paikneb musta draakoni bassein. Jadeallikana tuntud park, mis laiub üle 11 ruutkilomeetril, ehitati 1737 aastal ehk Qing'i dünastia ajal. Allika ümber ja lopsakate puude taga paikneb palju naxi stiilis ehitisi. Pargis kasvab üle 500 erineva lille. Pargi väravast sisenedes jõuab valgele marmorsillale, mis viib üle rohelise vee, kust peegeldub Jadedraakoni mägi. Jadeallika pargis on ka naxide kultuuriga liituv dongba kultuuri muuseum.
Lijiangi linnast kümne kilomeetri kaugusel on mitmeid lähestikku paiknevaid endisaegseid külasid, millede templitest leiab kuulsad Lijiang'i seinamaalingud. Algselt oli maalinguid üle 200, aga praeguseks on neist vaid 55 heas korras. Kõige kuulsamaid maale kutsutakse baisha seinamaalinguteks, kuna need paiknevad Baisha küla Suure aarde palees ja Liu templis.
Piirkonna templid ehitati Ming'i dünastia alguses ja seinamaalingud pärinevad samuti samalt ajaperioodilt. Need peegeldavad mitmeid tol ajal siinses piirkonnas olnud kultuure. Naxidele lisaks tegid seinamaalinguid ka taoistid, lamaistid ja budistid. Maalingutel on lisaks usuteemale kujutatud ka igapäevaelu ning need on olnud oluliseks allikaks usu, kultuuri ja ajaloo uurimisel.

Jadedraakoni mäel on 13 tippu

Ülev loodus.

Piirkonna kõige majesteetlikumat loodusilu pakub Yulong Shan, ehk Jadedraakoni mägi, mille kõrgeim tipp ületab viie ja poole tuhande meetri kõrguse. Lumega kaetud ja uduga ümbritsetud mägi jääb Lijiangist 15 kilomeetrit lõuna poole. Legendi kohaselt olid Jadedraakon ja kõrval paiknev Haba mägi kaksikud. Paha vaimu saabudes hakkasid nad selle vastu võitlema ja Haba hukkus võitluses. Jadedraakon sai Paha vaimu põgenema, kulutades võitluses 13 mõõka. Seejärel jäi ta üle kolmeteistkümne mõõgaga paigale vahti pidama. Aja jooksul muutus ta koos vennaga mägedeks. Mõõgad muutusid kolmeteistkümneks mäetipuks. Mägede vahel paikneb kuulus Tiigrihüppekuristik, mis on kõikide fotograafide unelm.
Jadedraakoni mägi oli naxide pärimuse järgi püha mägi. Armastajad, kes teineteist ei võinud saada, tulid siia, et ennast ühiskondlikest piirangutest, mis nende armastust taksitasid, päästa.
Poolel teel Jademäkke on kuulus kuusetasandik, kus kõrguvad mühisevad kuused. Viimase kõrval on rohutasandik, kus jakid, kitsed ja hobused linnulaulu saatel rohtu söövad. Öeldakse, et Kuusetasandik on värav Jadedraakoni kolmandasse kuningriiki, kus on ideaalmaailm ja kus kõik on õnnelikud ja rikkad. Tasandikule pääsemiseks saab kasutada nii köisraudteed, kui ka kohalike giidide hobuseid.
Jadedraakoni mäe rindel paikneb Kuiv meri. See on tasand, mis on sündinud kuivanud järve põhjale. Kuivalt merelt avanevad uhked panoraamvaated Jadedraakoni mäe tippu.
Lijiangi linnast 44 kilomeetri kaugusel teeb Jangtze jõgi v-kujulise käänaku. Jõe vool aeglustub ja rannalt võib uhke looduse taustal imetleda mäetippe. Jõekäänaku juures on Kivirahnu küla, mille nimi tuleneb Ming'i dünastia ajal ehitatud kivirahnust, mille läbimõõduks on poolteist meetrit. See tehti Naxi rahva võidu mälestuseks tiibetlaste vallutusretke üle. Piirkond on olnud erineva ajaloo tunnistajaks. Kolme kuningriigi ajal ületasid legendaarne Zhuge Liang ja Yuan'i dünastia vallutajakeiser Kublai-kaan just siinses kohas Jangtze jõe.
1936 aastal ületas kommunistlik armee samuti jõe just siinsest kohast.

Naxi muusikud

Muusika traditsioonilisest Hiinast.

Lijiangi linnast rääkides ei tohi unustada naxi muusikat, millest on 500 aasta jooksul eri mõjutuste tulemusel kujunenud omapärane muusikastiil. Lijiangis on mitu suuremat muusikaorkestrit. Nende ühise nimetaja võib kokku võtta sõnadega „kolm vana“. Esiteks on paljud orkestris mängivad muusikud üle 70 aasta vanad, teiseks on paljud instrumendid üle saja aasta vanad ja kolmandaks on muusika mida nad esitavad vana ja traditsiooniline. Orkestris mängijatel on tsiviilametid olemas, pillimäng on neile harrastus ning osa kultuurst. Naxi muusikat on esitatud ka paljudes Euroopa maades. Lijiangi vanalinn võeti Unesco maailmapärandite hulka 1997 aastal, pärast mida kasvas linnas turistide arv tunduvalt. Tänasel hetkel näibki linn turismist elavat. Suurim osa linna külastavatest turistidest on hiinlased.

Autor: Juha Leino
Tõlkija: Agneta Land-Koskinen